Презентация на тему Kristi Klaamann. Ajakirjanduse roll Eesti uhiskonnas

on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info

kogumine ja edastamine rahvale.

mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia

lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus.

kaudne)
- konflikt (väline ja sisemine/varjatud)
- värskus
- päevakajalisus (see, millest

ühiskonnas räägitakse)
- geograafiline ja emotsionaalne lähedus
- tuntud ja mõjukad inimesed ja institutsioonid
- ebatavalised sündmused ja inimesed

arvamuste lahushoidmine
- tasakaalustatus, st et kõik sündmuse olulised osalised

saaksid sõna, et
nende seisukohad oleksid väljendatud
- erapooletus, st lugejale tuleb anda kogu oluline asjasse puutuv info, mitte vaikida osa
sellest maha
- ausus, st valedest ja manipuleerimisest hoidumine
- objektiivsus, st uudises ei tohi olla reporteri arvamusi, hoiakuid jms (loomulikult ei kehti
see kriteerium arvamustekstide kohta).

suure sündmuse, kuid muude sündmuste hindamisel ta toime ei

tule. Valdavalt on sündmuste valik meedias juhuslik ja juhuslikus hierarhias;
b) ta kasutab enamasti vaid valitud uudisväärtuse kriteeriume. Olulisim: ta kaldub kahte äärmusse. Kord tõstab esile maksimaalselt pehmed, huvikesksed kriteeriumid (avalik konflikt, prominendid, ebatavalised sündmused jms), kord ametlikud, riiklikud institutsioonid või võimulolijad (nt riigiametnikud, omanikud jms). St ta vaatleb väga harva sündmusi lugejakesksena, tavalise inimese kesksena. Ta ei kasuta kriteeriumina sündmuste mõju tavalise lugeja elule, s.o sotsiaalset olulisust;
c) ta keskendub välisele (konflikt, mõjukad inimesed), mitte sisulisele mõjukusele;
d) uudisväärtuse asemel pannakse rõhk mõnedele subjektiivsetele kriteeriumidele: reporteri või toimetaja enda isiklikud eelistused, eksklusiivsustaotlus, konkurendi tegevuse kordamine, vastavus kirjutaja või lugeja eelarvamustele;
e) selle asemel, et ergutada huvi sisuliste uudisväärtuse kriteeriumide abil, rakendatakse nõkse ja nippe lugeja ligimeelitamiseks: pealkirjad ja lugude algused on koostatud eelkõige huvile, mitte olulisele toetudes. Seal valitsevad põnevus, prominent, seiklus, kriminaalsus, veidrus, stseenid, erootika. Tegijad lähevad ohtlikku, lugejat eksitavat teed.

teksti piiresb) tavaline on, et lugudes esitatakse ainult ühe

või mõne osalise seisukohti. Kõige tüüpilisem on tavalise inimese seisukoha ignoreerimine. Põhjus: kasutatakse ainult kindlaid allikaid, kõige enam ametlikke allikaid, bürokraate, prominente, oma tuttavaid jms;
c) põhiallikad on bürokraadid. Korduvad samad allikad. Lehed ei kontrolli üht allikat teisega üle. Palju on nimetuid või avamata allikaid, st ei saa aru, kes mida räägib;
d) uudislugudes puudub tihti tasakaal, erapooletus ja objektiivsus. Kasutatakse väga palju varjatud manipuleerimist mitmesuguste keeleliste võtete abil.

killud, väikesed eraldi tükid, mille vahel pole
seoseid. See pole

pluralism � selles pildis on sündmuste hierarhia, olulisus ja väljaannete
pakutu segane. Pole selge, miks ta on just selline;
- käib varjatud manipuleerimine lugejaga;
- pilt on ühekülgne, vaid teatud rühmi vahendav;
- ei saa öelda, et lehtedel on püsivad ja kindlad programmid või eelistused. Tegelik pilt on
juhuslik, pole lehe ega ka kellegi muu seisukoht.