Что такое findslide.org?

FindSlide.org - это сайт презентаций, докладов, шаблонов в формате PowerPoint.


Для правообладателей

Обратная связь

Email: Нажмите что бы посмотреть 

Яндекс.Метрика

Презентация на тему Sissejuhatus informaatikasse. 11. Loeng

Factorial: traceA subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly. That is, the subroutine is used in its own definition.fact(3)==> 3 * fact(3 - 1)==> 3 * fact(2)==> 3
Sissejuhatus informaatikasse Factorial: traceA subroutine is said to be recursive if it calls Recursive objects in the world. Fractal objectsA huge amount of of RecursionA subroutine is said to be recursive if it calls itself, Recursive functions: main principles Important to check that recursion terminates. Code Recursive functions: main principles Recursion has same power as iteration:Every recursive Direct and indirect recursive call A recursive subroutine is one that Example: towers of HanoiGoal: move all the disks from Stack 0 towers of HanoiMove two elementsSo we have an algorithm to move two elements towers of HanoiMove three elementsUse al algorithm to move two elements: notice towers of HanoiMove n elementsUse al algorithm to move n-1 elements: notice Recursive binary searchstatic int binarySearch(int[] A, int loIndex, int hiIndex, int Binary searchLook for 151, 2, 5, 8, 13, 15, 23, 25, 451, Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeledDeklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Plussid ja miinusedDeklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui Funktsionaalsed ja loogilised keeledDeklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus Alus: lambda-arvutusLambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930. aastatel leiutatud lihtne ja Annonüümsed funktsioonidüks harilikumaid praktikas kasutatavaid funktsioonide kirjapaneku viise on selline:f(x) = x*x Lambda-arvutusMitme formaalse parameetriga funktsioone esitatakse mitme üksteise sees oleva üheparameetrilise funktsioonina: λ x. λ y. x*x+y*y.
Слайды презентации

Слайд 2 Factorial: trace
A subroutine is said to be recursive

Factorial: traceA subroutine is said to be recursive if it

if it calls itself, either directly or indirectly. That

is, the subroutine is used in its own definition.

fact(3)
==> 3 * fact(3 - 1)
==> 3 * fact(2)
==> 3 * (2 * fact(2 - 1))
==> 3 * (2 * fact(1))
==> 3 * (2 * (1 * fact(1 - 1)))
==> 3 * (2 * (1 * fact(0)))
==> 3 * (2 * (1 * 1))
==> 6


Слайд 3 Recursive objects in the world. Fractal objects
A huge

Recursive objects in the world. Fractal objectsA huge amount of

amount of of things in the real world has

a recursive nature.
For example, coastline of a sea has a fractal nature – fractals are recursive: their structure is repeated over and over in small details. i.e it is a rough or fragmented geometric shape that can be subdivided in parts, each of which is (at least approximately) a reduced-size copy of the whole
Sierpinski triangle:



Слайд 4 Recursion
A subroutine is said to be recursive if

RecursionA subroutine is said to be recursive if it calls

it calls itself, either directly or indirectly. That is,

the subroutine is used in its own definition.
Bad kind - infinite loop:
a car is a car,
int fact(int x) {
return fact(x)
}
Recursion can often be used to solve complex problems by reducing them to simpler problems of the same type.
Good kind – loop is (hopefully) terminated:
An "ancestor" is either a parent or an ancestor of a parent.
int fact (int x) {
if (x <= 0) return 1;
else return x * fact(x-1);
}

Слайд 5 Recursive functions: main principles

Important to check that

Recursive functions: main principles Important to check that recursion terminates.

recursion terminates. Code should contain:

One or more base cases

(no recursion involved!)
One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must be “simpler” according to some measure.
NB! The “simplicity” measure may be arbitrarily complex.

Слайд 6 Recursive functions: main principles

Recursion has same power

Recursive functions: main principles Recursion has same power as iteration:Every

as iteration:
Every recursive function can be written using while

or for loops instead
Every function using while and/or for loops can be written using recursion instead

However:
some programming tasks are much easier to write using recursion
some programming tasks are much easier to write using iteration


Слайд 7 Direct and indirect recursive call
A recursive subroutine

Direct and indirect recursive call A recursive subroutine is one

is one that calls itself, either directly or indirectly.



To say that a subroutine calls itself directly means that its definition contains a subroutine call statement that calls the subroutine that is being defined.
foo calls foo:
int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1}

To say that a subroutine calls itself indirectly means that it calls a second subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly).
foo calls bar which calls foo:
int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1}
int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1}





Слайд 8 Example: towers of Hanoi
Goal: move all the disks

Example: towers of HanoiGoal: move all the disks from Stack

from Stack 0 to Stack 1
Stack 2 can be

used as a spare location.
Only one disk at a time may be moved
A larger disk may never be on the smaller disk

Слайд 9 towers of Hanoi
Move two elements











So we have an

towers of HanoiMove two elementsSo we have an algorithm to move two elements

algorithm to move two elements





















Слайд 10 towers of Hanoi
Move three elements


Use al algorithm to

towers of HanoiMove three elementsUse al algorithm to move two elements:

move two elements: notice evrywhere either a base or

a bigger element


Move the biggest

Use al algorithm to move two elements: notice everywhere again either a base or a bigger element


So we have an algorithm to move three elements


























Слайд 11 towers of Hanoi
Move n elements




Use al algorithm to

towers of HanoiMove n elementsUse al algorithm to move n-1 elements:

move n-1 elements: notice evrywhere either a base or

a bigger element



Move the biggest


Use al algorithm to move n-1 elements: notice
everywhere again either a base or a bigger element



So we have an algorithm to move n elements


































Слайд 12 Recursive binary search
static int binarySearch(int[] A, int loIndex,

Recursive binary searchstatic int binarySearch(int[] A, int loIndex, int hiIndex,

int hiIndex, int value) {


if (loIndex > hiIndex) {
return -1;
}
else {
int middle = (loIndex + hiIndex) / 2;
if (value == A[middle])
return middle;
else if (value < A[middle])
return binarySearch(A, loIndex, middle - 1, value);
else // value must be > A[middle]
return binarySearch(A, middle + 1, hiIndex, value);
}
} // end binarySearch()

Слайд 13 Binary search
Look for 15

1, 2, 5, 8, 13,

Binary searchLook for 151, 2, 5, 8, 13, 15, 23, 25,

15, 23, 25, 45

1, 2, 5, 8, 13, 15,

23, 25, 45: index: [lowindex(1)+highindex(9)]/2=10/2=5
15>13: start binary_search(search:15, lowindex: 6 [5+1], higindex: 9)

1, 2, 5, 8, 13, 15, 23, 25, 45: index: [lowindex(6)+highindex(9)]/2=15/2=7.5=>7
15<23: start binary_search(search:15, lowindex: 6, highindex: 6 [7-1])

1, 2, 5, 8, 13, 15, 23, 25, 45: index: [lowindex(6)+highindex(6)]/2=12/2=6

The element is found in 3 steps


Слайд 14 Deklaratiivne vs imperatiivne
Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida

Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle

mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt

kahte gruppi:

Imperatiivsed keeled - sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
Procedural programmingprogramming is imperative programming in which the program is built from one or more procedures (also known as subroutines or functions). 

Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse.
Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis.


Слайд 15 Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeled
Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks

Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeledDeklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal

käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki

algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida.

Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide.

Common declarative languages include those of database query languagesCommon declarative languages include those of database query languages (e.g., SQLCommon declarative languages include those of database query languages (e.g., SQL, XQueryCommon declarative languages include those of database query languages (e.g., SQL, XQuery), regular expressions, and mentioned above

Слайд 16 Plussid ja miinused

Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini

Plussid ja miinusedDeklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada,

ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei

pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid.

Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes.




Слайд 17 Funktsionaalsed ja loogilised keeled
Deklaratiivsed keeled jaotatakse
Funktsionaalse

Funktsionaalsed ja loogilised keeledDeklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell),

programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus lahendus kirjeldatakse funktsioonide kogu

abil - ka viimast saab tegelikult käsitleda kui teatud tüüpi loogikasüsteemi.
Loogilise programmeerimise keelteks (näide: Prolog), kus otsitavat lahendust kirjeldatakse loogika keeles




Слайд 18 Alus: lambda-arvutus
Lambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930.

Alus: lambda-arvutusLambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930. aastatel leiutatud lihtne

aastatel leiutatud lihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks.

Lambda-arvutuse

teooria tegeleb arvutatavuse ja arvutatavate funktsioonide uurimisega, kasutades selleks lambda-arvutuse keelt kui universaalset programmeerimiskeelt.

Churchi tees väidab, et iga algoritmi saab lambda-arvutuse keeles kirja panna. On võimalik näidata, et lambda-arvutus, nagu ka Prolog, C ja Basic on üks paljudest universaalsetest programmeerimiskeeltest.

Konkreetselt on lambda-arvutuse keel ja teooria funktsionaalsete programmeerimiskeelte aluseks.



Слайд 19 Annonüümsed funktsioonid
üks harilikumaid praktikas kasutatavaid funktsioonide kirjapaneku viise

Annonüümsed funktsioonidüks harilikumaid praktikas kasutatavaid funktsioonide kirjapaneku viise on selline:f(x) =

on selline:

f(x) = x*x + 1

Funktsioon esitatakse, andes talle

samas nime, konkreetses näites f. Lambda-arvutuses esitatakse funktsioone, vastupidi, kui anonüümseid, nimeta terme. äsjatoodud näide on lambda-kirjaviisis

λ x. x*x + 1

Lambda-sümboli λ järele kirjutatakse funktsiooni formaalseks parameetriks olev muutuja, seejärel punkt ja funktsiooni keha.



  • Имя файла: sissejuhatus-informaatikasse-11-loeng.pptx
  • Количество просмотров: 102
  • Количество скачиваний: 0