- Главная
- Разное
- Бизнес и предпринимательство
- Образование
- Развлечения
- Государство
- Спорт
- Графика
- Культурология
- Еда и кулинария
- Лингвистика
- Религиоведение
- Черчение
- Физкультура
- ИЗО
- Психология
- Социология
- Английский язык
- Астрономия
- Алгебра
- Биология
- География
- Геометрия
- Детские презентации
- Информатика
- История
- Литература
- Маркетинг
- Математика
- Медицина
- Менеджмент
- Музыка
- МХК
- Немецкий язык
- ОБЖ
- Обществознание
- Окружающий мир
- Педагогика
- Русский язык
- Технология
- Физика
- Философия
- Химия
- Шаблоны, картинки для презентаций
- Экология
- Экономика
- Юриспруденция
Что такое findslide.org?
FindSlide.org - это сайт презентаций, докладов, шаблонов в формате PowerPoint.
Обратная связь
Email: Нажмите что бы посмотреть
Презентация на тему Silmahaigused. Silma välisehitus
Содержание
- 2. Silma välisehitus Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtame vastu silmade abil.
- 3. Silma kaitsevadSilmakoopad koljus – kaitse tagant ja
- 4. Silma siseehitus
- 5. Sarvkesta ja vikerkesta vahele jääb silma eeskamber,
- 6. Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev
- 7. Soonkesta all on võrkkest. See on silma
- 8. Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju
- 9. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke,
- 10. NägemineNägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi
- 12. Kui objekt asub silmale lähedalRipslihas tõmbub kokku
- 13. Kui objekt asub silmast kaugemalRipslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale.
- 14. NägemishäiredKõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja
- 15. SILMAHAIGUSED1. HALLKAE ehk katarakt on silma sees
- 18. 2. Roheline kae ehk glaukoom.Glaukoom on krooniline
- 19. Silma eeskamber on täidetud pidevalt juurde tekkiva
- 22. Haiguse korral on häiritud silmas sisevedeliku produktsioon,
- 23. 3. Diabeetiline retinopaatia -Diabeetiline retinopaatia on diabeedi
- 25. 5. Kuiva silma sündroom- Kuiva silma sündroom
- 26. 6. Maakula degeneratsioonMaakula degeneratsiooni ehk silmapõhja lupjumise
- 28. SILMAPÕLETIKUD ( KONJUNKTIVIIT)
- 29. SILMAPÕLETIKUD (BLEFARIIT)
- 30. SILMAPÕLETIKUD (IRIDOTSÜKLIIT)
- 31. Haigus algab tavaliselt silma punetuse, valguskartuse ja
- 32. SILMAPÕLETIKUD (HERPES)
- 33. SILMAVIGASTUSEDSilmavigastuste klassifikatsioon lokalisatsiooni järgi:
- 34. Silmavigastustega haige uurimineSilma uurimine peab algama vigastuse
- 35. Kontrollitakse mõlema silma nägemisteravust ja korratakse silmamunade
- 36. Silmavigastuse ravi Esmaabi Raske silmavigastuse esmaabi peab
- 37. Kvalifitseeritud meditsiiniabiKui haiglas ei ole oftalmoloogi,
- 38. Silma kaitse- ja pisaraparaadi vigastusedLaugude ja sidekesta haavadPisarnäärme vigastusedLauserva haavOrbita vigastused
- 39. SilmamunavigastusedSilmamuna mitteläbistavad vigastusedKergemateks silmavigastusteks on subkonjunktivaalsed hemorraagiad, pindmised (side- ja sarvkesta) võõrkehad ja sarvkesta erosioonid.
- 40. Silmamuna läbistavad vigastusedSilmamuna läbistavate vigastustega haiged vajavad
- 42. Silma söövitused ja põletusedLeelisesöövitused On üldiselt silmale
- 43. Happesöövitused Ei ole tavaliselt nii rasked kui
- 45. Põletused Võivad olla igas raskusastmes (I, II,
- 46. Kuidas hoida nägemistToitumine – Eriti oluline nägemisele
- 47. Скачать презентацию
- 48. Похожие презентации
Silma välisehitus Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtame vastu silmade abil.
Слайд 2
Silma välisehitus
Silm on nägemiselund. Umbes 90 %
väliskeskkonna infost võtame vastu silmade abil.
Слайд 3
Silma kaitsevad
Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt
Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest
Ripsmed
– kaitse tolmu ja võõrkehade eestSilmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt
Pisaravedelik – niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest
Слайд 5 Sarvkesta ja vikerkesta vahele jääb silma eeskamber, mis
on täidetud läbipaistva vedelikuga. Vesivedelik sisaldab lisaks veele
suhkruid, sooli ja valke. Vedelikuülesandeks on kaitsta läätse ja toita silma eesmist osa.
Nii sarvkest kui silma eeskambris olev vedelik on valguskiiri läbilaskvad. Kiired satuvad vikerkesta keskosas oleva silmaava kaudu silma sisemusse. Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb.
Слайд 6 Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer
keha, mida hoiab paigal ripslihas.
Fotoaparaadis liigutatakse läätse
fokuseerimiseks ette- ja tahapoole. Silmas aga läätse asukohta muuta pole võimalik. Küll aga muudavad ripslihased läätse kuju kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti.
Слайд 7 Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises
osas olev kõige sisemine kiht,
mis sisaldab miljoneid
närvirakke ja nende jätkeid. Närvirakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad ahela, mis kannab närviimpulsse edasi peaajju.
Слайд 8
Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju järgi
nimetatakse neid
kepikesteks ja kolvikesteks. Kokku on võrkkestal
umbes 150 miljonit kepikest ja 7 miljonit kolvikest. Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses, aga neil puudub
värvide eristamise võime. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi, kuid selleks on
vaja eredat valgust.
Слайд 9
Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda
piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks.
Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn,
kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.
Слайд 10
Nägemine
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning
jõudma võrkkestale.
Sarvkest → Silmaava → Lääts → Klaaskeha
→ VõrkkestVõrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju.
Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise.
Слайд 12
Kui objekt asub silmale lähedal
Ripslihas tõmbub kokku ja
lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale.
Слайд 13
Kui objekt asub silmast kaugemal
Ripslihas lõtvub ja lääts
muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale.
Слайд 14
Nägemishäired
Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust.
Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus
on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda.Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest.
Слайд 15
SILMAHAIGUSED
1. HALLKAE ehk katarakt on silma sees oleva
läätse läbipaistmatuks muutumine. Kae on vanematel inimestel sageli esinev
silmahaigus. Terves silmas kiirgub valgus läbi läätse silmapõhja ja moodustab sinna terava kujutise. Kui lääts tuhmub, muutub ka silmapõhja moodustuv kujutis tuhmimaks ja silm näeb halvemini.
Слайд 18
2. Roheline kae ehk glaukoom.
Glaukoom on krooniline silmahaigus,
mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest
tulenevalt vaatevälja kahjustus.
Слайд 19
Silma eeskamber on täidetud pidevalt juurde tekkiva vesivedelikuga.
Vesivedelik voolab ära eeskambri nurgas asuva trabekulaarvõrgustiku kaudu. Terves
silmas on vesivedeliku produktsioon ja äravool tasakaalus
Слайд 22
Haiguse korral on häiritud silmas sisevedeliku produktsioon, liikumine
ja äravool, mille tagajärjel silma siserõhk tõuseb. See võib
olla glaukoomi esimene avastatav tunnus. Silma siserõhu tõusu all kannatab nägemisnärv, mis põhjustab vaateväljaahenemise.
Слайд 23
3. Diabeetiline retinopaatia -Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tüsistus,
mis kahjustab silmamuna võrkkesta (reetinat).
4. Keratokoonus - Sarvkest on
läbipaistev silma eesmine osa, mis omab sfäärilist kuju. Sarvkest koosneb mitmetest kihtidest, mis on omavahel ühendatud kollageenkiududega. Keratokoonus tekib, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises. Sarvkest muutub kooniliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.
Слайд 25
5. Kuiva silma sündroom- Kuiva silma sündroom on
seisund, kus pisarakile defektne või selle ebastabiilne produktsioon viib
silmakuivuse sümptomiteni. See on üks sagedasemaid silmakaebusi ning selle osakaal kasvab.
Слайд 26
6. Maakula degeneratsioon
Maakula degeneratsiooni ehk silmapõhja lupjumise korral
kahjustub ainevahetus võrkkesta kollatähnis ehk kõige teravama nägemise alal.
Tekkivad
probleemid lugemisel ja silma ette jääb lõpuks "must laik". Võrkkesta kogunevad ainevahetuse jäägid (lipiideksudaadid ehk druusid) ja kahjustub pigmentepiteel. Kaugelearenenud muutuste korral kasvavad soonkestast uudismoodustunud veresooned.
Слайд 31
Haigus algab tavaliselt silma punetuse, valguskartuse ja puutehellusega;
eritist silmast ei tule ning nägemine alguses ei nõrgene.
Äge
vikerkesta põletik, iriit või iridotsükliit on tüüpiline spondüloartropaatiaga kaasnev silmahaigus.
Слайд 33
SILMAVIGASTUSED
Silmavigastuste klassifikatsioon lokalisatsiooni järgi:
Silma kaitse- ja pisaraaparaadi vigastused:
OrbitaLaud
Pisaranääre
Pisarateed
Silmamuna vigastused:
Silmamuna mitteläbistavad vigastused
Silmamuna läbistavad e. perforatiivsed vigastused
silmasisese võõrkehata;
silmasisese võõrkehaga;
topeltperforatsioon.
Silma kontusioonid
Silma söövitused ja põletused
Kiirgusenergiast põhjustatud silmavigastused
Слайд 34
Silmavigastustega haige uurimine
Silma uurimine peab algama vigastuse põhjuste
selgitamisest. Igasuguste silmavigastuste ja ka näo alaosa trauma korral
tuleb kahtlustada silmamuna perforatsiooni. Eelnev vaatlus algab laugude ettevaatliku avamisega. Pindmised võõrkehad eemaldatakse konjunktiivikotist vatitampooniga. Kuna silma aktiivne avamine on sageli võimatu, avatakse laud õrnalt lokaalanesteesias (0,5% Sol. Alcaini) lauhoidjatega.
Слайд 35
Kontrollitakse mõlema silma nägemisteravust ja korratakse silmamunade esmast
vaatlust. Uuritakse ka teist oletatavalt tervet silma.
Silmavigastuse raskuse üheks
tähtsamaks hindamiskriteeriumiks on nägemisteravuse langus, seda hinnatakse järgmiselt:valgustunde puudumine ehk absoluutne pimedus;
valgustunne;
käe liikumise nägemine;
sõrmede lugemine eri kauguselt,
võimalusel nägemise kontroll tabeli järgi.
Слайд 36
Silmavigastuse ravi
Esmaabi
Raske silmavigastuse esmaabi peab algama
kohe kui võimalik. Abistaja ei tohi pigistada kannatanu laugusid,
eemaldada silmast paistvaid võõrkehi, kuna tekib kudede kaotus.
Слайд 37
Kvalifitseeritud meditsiiniabi
Kui haiglas ei ole oftalmoloogi, peab
vigastatud silma ravi alustama üldkirurg vältimaks infektsiooni levimist silma.
Tuleb alustada enamkasutatavate antibiootikumidega ja teetanuse profülaktikaga. Antibiootikumilahuseid võib süstida ka subkonjunktivaalselt, välja arvatud juhul, mil bulbusele vajutamine võib esile kutsuda kudede väljalanguse haavast.
Слайд 38
Silma kaitse- ja pisaraparaadi vigastused
Laugude ja sidekesta haavad
Pisarnäärme
vigastused
Lauserva haav
Orbita vigastused
Слайд 39
Silmamunavigastused
Silmamuna mitteläbistavad vigastused
Kergemateks silmavigastusteks on subkonjunktivaalsed hemorraagiad, pindmised
(side- ja sarvkesta) võõrkehad ja sarvkesta erosioonid.
Слайд 40
Silmamuna läbistavad vigastused
Silmamuna läbistavate vigastustega haiged vajavad kiiret
kirurgilist abi vältimaks võimalikku nägemisteravuse langust. Paljude näotraumadega võib
kaasneda ka silmamuna läbistav vigastus.
Слайд 42
Silma söövitused ja põletused
Leelisesöövitused
On üldiselt silmale väga
rasked. Sagedased on vigastused naatriumhüdroksiidi, lubja, ammoniaakveega. On vajalik
kiire abi. Keemiline mõju on niivõrd kiire, et abi tuleb alustada esimeste sekundite jooksul. Kohe tuleb tilgutada 0,5% alkaiinilahust, seejärel loputada 5 - 10 minutit ohtra füsioloogilise keedusoolalahusega või veega,
Слайд 43
Happesöövitused
Ei ole tavaliselt nii rasked kui leelistest
põhjustatud, ei teki silmakudede jätkuvat kahjustust. Silma tuleb loputada
kohe füsioloogilise keedusoolalausega või veega, tilgutada lokaalanesteetikuid
Слайд 45
Põletused
Võivad olla igas raskusastmes (I, II, III).
Pindmised sarvkesta põletused on hea prognoosiga, sügavamate puhul tekib
koe turse, mis vähendab oluliselt nägemisteravust. Silmapõletuste ravi on sarnane muude kehaosade põletuste raviga.
Слайд 46
Kuidas hoida nägemist
Toitumine – Eriti oluline nägemisele on
A-vitamiin. Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid.
Töö-
ja õppimistingimused – sobiv valgustus, paigalseisev pilt.Värvid – rahustavad rohelised, ärritavad punased.
Televiisor – tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi.
Sport – ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused
Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.
