Презентация на тему Sissejuhatav loeng mooduli kliiniline õendus (kirurgilise haige õendus õ23 õ24 õ25) õppeainesse

t (12 t kontakt + 8 t IT),
Mitteeristav

hindamine - arvestatud: IT + õpimapp
Aine lõpeb 3. (4).05.2011 (S)
Loeng: 21.03. ja 28.03.2011
Seminarid: I – 5.04.,
II- 14.04.,
III- 26.04.,
IV – 3.(4.) 05.2011.

pt-i õendusabi
II: Nina- ja paranasaalurgete

haigustega pt-i õendusabi
III: kõri-, söögitoru- ning neelu-
haigustega pt-i õendusabi
IV: silmahaigustega pt-i õendusabi (tagasiside õppeainele)

liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 21.04.2007 Redaktsiooni kehtivuse

lõpp : Hetkel kehtiv  Õendusabi erialade loeteluVastu võetud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrusega nr 58 (RTL 2001, 75, 1016Õendusabi erialade loeteluVastu võetud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrusega nr 58 (RTL 2001, 75, 1016), jõustunud 1.01.2002. a.Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):4.04.2007 nr 41 (RTL 2007, 31, 559) 21.04.2007Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» paragrahvi 24 lõike 2 alusel. § 1. Määrusega kehtestatakse õendusabi erialade loetelu. § 2. (1)
Õendusabi erialad on: 1) intensiivõendus; 2) kliiniline õendus; 3) terviseõendus; 4) vaimse tervise õendus.
(2) Intensiivõenduse eriala alla koondatakse järgmised õendusabi alaerialad: 1) anesteesia-intensiivraviõendus; 2) erakorralise meditsiini õendus.
(3) Kliinilise õenduse eriala alla koondatakse järgmised õendusabi alaerialad: 1) diabeediõendus; 2) lasteõendus; 3) nakkustõrjeõendus; 4) onkoloogiaõendus; 5) operatsiooniõendus; 6) pulmonoloogiaõendus; 7) radioloogiaõendus; 8) taastusraviõendus.
(4) Terviseõenduse eriala alla koondatakse järgmised õendusabi alaerialad: 1) kooliõendus; 2) pereõendus; 3) töötervishoiuõendus.
(5) Vaimse tervise õenduse alaeriala on psühhiaatriaõendus.

õendusprotsessi rakendamisel antud haigustega pt-del (õendusabi erialade hulka ORL ja

Oft ei kuulu)

Teadmiste ja oskuste kinnistamine toimub kliinilise õenduse, lasteõenduse, intensiivõenduse, terviseõenduse praktikate jooksul

määrus nr 11
Koolitervishoiuteenus:
nägevusteravuse hindamine; kuulmisteravuse hindamine;
kõne kontroll; naha

ja limaskestade seisundi hindamine;
õpilaste, lastevanemate ja kooli personali tervisedenduslik nõustamine; püsivate tervisehäiretega õpilaste nõustamine; esmaabivõtete õpetamine õpilastele ja koolipersonalile.
haavade sidumine (haava puhastamine, plaastrite vahetus); traumade esmaabi (lahastamine, verejooksu sulgemine rõhksidemega); elustamine.

määrus nr 11
Koduõendus-hooldusteenus:
silmade hooldus; suuhooldus;
kuulmisaparaadi puhastamine;
esmaabi andmine;

elustamine.
Arsti otsuse alusel:
haavade sidumine (haava puhastamine, õmblusmaterjalide eemaldamine, plaastrite vahetus); perifeerse veeni kanüleerimine; ravimite manustamine (i/m; i/v; s/c; per/os; per/rectum); tilkinfusiooni tegemine;

tonsilliit 191
Mandliümbruskoe mädanik 30
Äge mädane keskkõrvapõletik 101
Äge põskkoobaste põletik

96
Krooniline põskkoobaste põletik 6
Äge sõelluurakkude põletik 13
Krooniline sõelluurakkude põletik 15
Eksudatiivne keskkõrvapõletik 27
Krooniline keskkõrvapõletik 21
Mastoidiit 3
Söögitoru võõrkeha 1
Ninaluude murd 23
Ninaverejooks 13
Ninapaise 9
Nina võõrkeha 3

silmatraumade korral 20 sarvkesta siirdamise operatsiooni 3509 katarakti operatsiooni 202

glaukoomi operatsiooni 247 vitreoretinaalset operatsiooni 125 võrkkesta irdumise operatsiooni 310 starbismi operatsiooni 419 plastilist ja rekonstruktiivset operatsiooni 31 pisarteede operatsiooni
49 kiiritus ja laserravijuhtu kasvajate korral

kõrvakliiniku kuulmis- ja kõnestamiskeskus, TÜ kõrvakliinik, Ida-Tallinna Keskhaigla
Seisuga oktoober

2010 oli Eestis 96 sisekõrvaimplantaadi kasutajat, neist 80 last. Noorim laps oli operatsiooni ajal 1 aasta ja 1 kuu vana, vanim 18-aastane.
2007/2008 õppeaastal õppis kooliealistest CI-lastest 12 tavakoolis ja 12 erikoolis. Täna õpib tavakoolis üle 60 kurdi lapse, koos väiksema kuulmislangusega 400.
(Teised allikad: patsiendile implanteeritud 12 kuu (kolmanda eluaastani) kuni 83 aasta (kõne omandanud) vanuseni )

240553
Mehed
Silmahaigusi 31755
Kõrvahaigusi 20389
Hingamiselundite haigusi 163951

Handbook: A Guide to Planning Care. USA: Mosby Inc.
Atula,

T., Blomgren, K. (2009). Kõrva-, nina-, kurguhaigused. Tallinn: AS Medicina.
Dougherty, L., Lister, S.E. (2004). Clinical Nursing Procedures. Oxford: Blackwell Publishing Ltd.
Endacott, R., Jevon, P., Cooper, S. (2009). Clinical Nursing Skills. Oxford: Oxford University Press.
Henry, M.M., Thompson, J.N. (2001). Clinical Surgery. Edinburgh: Elsevier Science Ltd.
James, S. R., Ashwill, J. W., Droske S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. USA: W.B. Saunders Company
Jamieson, E. M., Mccall, J. M., Whyte, L. A. (2002). Clinical Nursing Practices. Edinburgh: Churchill Livingstone.
Moreau, D. (Ed) ( 2001). Handbook of Nursing Procedures Pennsylvania: Springhouse Corporation.
Mustajoki, M. (toim). (2001). Õe käsiraamat Tallinn: AS Medicina, lk 430-474.
Müürsepp, J., Siirde, T. (2008). Kõrvahaigused. Tallinn-Tartu: OÜ Greif trükikoda.
Pillitteri, A. (2003). Maternal an Child Health Nursing Care of the Childbearing and Childferaring Family. USA: Lippincott Williams and Wilkins.
Smeltzer S.C., Bare B.G. (Eds.) (2004). Textbook of Medical-Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins.
Üldarsti käsiraamat. II. (1999).Tallinn: Medicina. 972-994
Современная офтальмология под ред Данилевича С П 2000
Taylor,C., Lillis, C., LeMone P. (2005). Fundamentals of Nursing. The Art and Science of Nursing Care. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins.
Ананьева С.В. (2002). Болезни уха горла носа.

patoloogia. Tartu.
Uiga, B. (2002). Õendusprotsess. Tartu.
Jaanson, T. (2000). Haigete

uurimismeetodid ja õendustegevus.Tartu, lk 27- 35, 85.
Üldarsti käsiraamat II. (1999).Tallinn: AS Medicina.
Shaw, E., Lee, E., Stollery S. (2010). Ophthalmic Nursing. Oxford: Wiley and Blackwell.
http://books.google.ee/books?id=Xviptt1_THUC&printsec=frontcover&dq=ophthalmic+nursing&source=bl&ots=FoKMlItRY7&sig=V4ibr_xk_kir3ZAWFPxIl8vFDUw&hl=et&ei=9LtHTYbhAoeG4Qaou6WBBg&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=8&ved=0CGMQ6AEwBw#v=onepage&q&f=false

lk, mis tuleb esitada seminaril 15 min jooksul ja

õpimapp 1t IT ja artiklid Töö saadetakse kaasüliõpilastele ja õppejõule 2 ööpäeva enne esitlust. Töös on kasutanud iga üliõpilane ühte õendusteaduslikku artiklit.

Töö sisu:
Sissejuhatus (teema valiku põhjendus, statistika, seadusandlikud aktid - viidetega)
Õendusprobleemide määratlemine tõenduspõhise kirjanduse alusel. Õendusdiagnoosid. Elamistoimingud. (viidetega).
Patsiendi juhendamine ja jälgimine ravimravi ja ravi ajal (viidetega).
Õendusplaan konkreetsele patiendile (situatsioon). Õendusprotsess (aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid ja õendustegevus - viidetega)
(pulseeriv valu (6 palli, 3 päeva) paremas kõrvas, mis tugevneb kõnelemisel, mälumisel, kõrva puudutamisel, tingituna piirdunud põletikulisest protsessist väliskuulmekäigu kõhrelises osas)
(magamatus, mis on tingitud harjumatust magamisasendist)
(pt infona – (refereerituna) Ravi ja ravimravi- ravimrühm (3), doosid, manustamise regulaarsus, dieet, vastunäidustused, kõrvalnähud

formeerub esimese eluaasta lõpuks
Väliskuulmekäik vastsündinul on kõhreline, pilujas

– horisontaalne
Tag - sagitaalne

kaarduvad vastu
kattemembraani tekitades impulsse

ül helide juhtimine kuulmekilele
Keskkõrv (trummiõõs, mastoidrakustik (antrum), kuulmetõri) ül

helide juhtimine sisekõrva
Sisekõrv (poolringkanalid, esik, tigu) ül tasakaaluelund ja helide vastuvõtu aparaat
Uuringud: otoskoopia – välisk/k, k/k ja selle perforatsiooni korral trummiõõne vaatlus

kurtusega lastele
7-a vanematel kõnest arusaamine ja selle omandamine on

raskendatud

well recognized and include local infection, septicaemia, hepatits, traumatic

laceration, embedded studs, bleeding, nickel dermatitis, gold dermatitis, large scars, keloids, epidermal cysts, torn  ear lobe syndrome, post-auricular pressure sores and frostbite due to ethyl chloride spray. 

Lokaalne põletik, sepsis, haavand, C- ja B-hepatiit, HIV
Verejooks, niklidermatiit, kulladermatiit, armid, kelloid,
Epidermaaltsüst jne

Kõrvarõngas eemaldada,
a/b

ümmargune)
Valkjashall, läbikumendav, 0,1 mm
Vasar näha
Valgusrefleks näha

mis kandub läbi keskkõrva struktuuride väliskuulmekäiku ja on seal

spetsiaalse mikrofoniga registreeritav

vaimse alaarengu ja hulgipuuetega isikutel
Ototoksiliste ravimite toime monitooring
Äkk-kurtuse toopiline

diagnoosimine ja monitooring
Mürast tingitud kuulmiskahjustuse skriining, diagnoosimine ja monitooring

saavad kõik kuulmislangusega lapsed mõlemasse kõrva kuuldeaparaadid – vajalik

eakohaseks arenguks ja kõne omandamiseks

ühepoolse kurtuse korral, kui sisekõrv toimib normaalselt

heliprotsessor.
Spetsiifiliselt töödeldud helid edastatakse vibratsioonidena
läbi luu otse

luus paiknevasse sisekõrva.

Operatsiooni käigus implanteeritakse koljuluusse titaankruvi,
millega ühendatakse hiljem heliprotsessor.
Spetsiifiliselt töödeldud helid edastatakse vibratsioonidena
läbi luu otse luus paiknevasse sisekõrva.

luus paiknevasse sisekõrva.

seinas kulgeb n.facialis

dioodiga plastmassist kõrvatampoon (mitu instrumenti ühes)

ja kõver ja perif osas rohkete karvadega välis k/k

põhjustab k/k sulgumise korgiga

Pt probleemid:
Kohin kõrvas, kuulmine selle kõrvaga halvenenud, mis on tingitud väliskuulmekäigu sulgusest vaigukorgiga
oma hääl võimendunud samas kõrvas, köha, pearinglus, mis on tingitud väliskuulmekäigu sulgusest vaigukorgiga
harva valu kõrvas, mis on tingitud k/k naha sekundaarsest infitseerumisest ja põletikust
R: pindp väh ained, (pot vaj kortikoidid, a/b)

põletik ja nekroos välisk/k kõhrelises osas
Pt probleemid (tingitud patol

protsessist):
Valu kõrvas, mis suureneb kõrvalesta puudutamisel, riietumisel, tingituna põletikulisest protsessist väliskuulmekäigu kõhrelises osas
Unehäired valu ja harjumatu magamisasendi tõttu (haigel kõrval valus magada)
Söömisharjumused häiritud valu tõttu alalõua liigutamisel, tingituna põletikulisest protsessist väliskuulmekäigu kõhrelises osas
Mädaeritus kõrvast, mis on tingitud põletikust väliskuulmekäigus
R: des ained, a/b

mastoidrakkude limaskestas
Pt probleemid:
Valu, kohin kõrvas,kuulmine halvenenud, mädaeritus kõrvast, mis

on tingitud põl protsessist keskkõrvas,
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, mis on tingitud intoksikatsioonist,
uni häiritud, mis on tingitud valust kõrvas
R: a/b, mukolüütilised prep, adrenomim

esinemine trummiõõnes

seintes
Pt probleemid: (lisaks eelmistele)
Palavik ja valu, mis ei allu

medikamentoossele ravile, tingituna põletikulisest protsessist …
Kõrvatagune puudutusel valulik, tursunud, pehme, kõrvalest peast eemaldunud, mis on tingitud mastoidrakustiku hävimisest ja mäda kogunemisest nendesse ja ka periosti alla
Hirm, mure teadmatusest oma haiguse kohta, hirm operatsiooni ees
Vajab kirurgilist ravi

ümbritsevas luukoes
Probleemid: (pt imik), tingituna põletikulisest protsessist nibujätkekoopa limaskestas

ja teda ümbritsevas luukoes
Palavik, …..
Laps rahutu, keeldub toidust,…
Haarab käega kõrva, nutab kõrva puudutamisel, uinub teisel kõrval,…
Oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus,…
Eritis kõrvast matsereerib kõrvalesta naha

functions:

mis on tingitud põletikulisest protsessist trummiõõnes
Pt probleemid:
Näo asümmeetria,

häiritud toidu mälumine, suu sulgemine, suu kuivab, silma sulgemine puudulik, tingituna …
Põletik samapoolses kõrvas, helid valjud haiges kõrvas, …
Teadmatus haiguse kulust ja põhjustest
Ravi on kirurgiline
R: diureetikumid, kortikosteroidid, vitamiinid

korduv edasi-tagasi liikumine), ei suuda pilku fikseerida, tingituna…
Kohin kõrvas,

kuulmise langus eriti kõrgete helide osas, kuulmine võib selles kõrvas puududa täielikult, …
Iiveldus, oksendamine, …
(kehat taval normaalne, va bakteriaalse mädase labürintiidid korral) valu ei kaeba
Vestibulaarse kompensatsiooni ja adaptatsiooni arengut kiirendab H3 retseptorite antagonist

langus, iiveldus, oksendamine (tingituna endolümfi hulga suurenemisest)
Normaalne kilelabürint
Laienenud kilelabürint

olemuse suhtes, eriti kui hood muutuvad sagedateks. Vertiigole eelneb

vahel täistunne kõrvas ja kõrvakohin. Pearinglus hoo ajal on tugev. Haige tunneb end pöörlevat horisontaal- või vertikaaltasapinnas (pöörlemise,kukkumise, ebakindluse tunne), peaasendi muutus süvendab vertiigot. (Müürsepp jt 2007: 313). Iiveldus, nüstagm.
Betaserc, Cerucal, diureetikumid
Soolavaene dieet, loobuda alkoholist, kohvist, mustast teest, koola-jookidest, magustatud karastusjookidest, šokolaadist ja tubakast
Soovitatavad on tasakaaluharjutused, liikumine ebatasasel maastikul

domeen: toitumine
III domeen: eritamine
IV domeen: tegevused/puhkus
V domeen: tajud/tunnetus
VI domeen:

enesetunnetus
VII domeen: rollisuhted
VIII domeen: seksuaalsus

domeen: elu põhimõtted
XI domeen: turvalisus/kaitse
XII domeen: heaolu
XIII domeen: kasv/areng

I osa: Õendusprotsess (ADPIE- hinnang, diagnoosi püstitamine, planeerimine, tegevus,

hinnang), õendusdiagnoosi püstitamine, tõenduspõhine õendusabi (allikad)
II osa sisaldab tähestiku järjekorras välja toodud sümptomeid, probleeme, kliinilist seisundit, diagnoose, operatsioone, uuringuid
II osa kasutamisel
hinda kliendi seisundit
Leia sümptomid, probleemid, kliiniline seisund, diagnoos, operatsioon, uuring
Kasutades III sektsiooni informatsiooni, otsusta, kas pakutud õendusdiagnoos on sobiv antud kliendile
III osa on juhis õendustegevuse planeerimiseks

koostöö häirumisest;
Halvenenud verbaalne suhtlemine, tingituna kuulmise halvenemisest
Risk arengupeetusele tingituna

kuulmise halvenemisest
Traumaoht tingituna kuulmishäirest

häirumisest
Ebeefektiivne kudede perfusioon (tserebraalne), tingituna ajuverevarustuse häirest
Kukkumise oht

tingituna pearinglusest
Traumaoht tingituna tasakaaluhäirest

Häiritud kuulmine tingituna kõrvaoperatsioonist, sidemest
Ebaefektiivne tervisekäitumine tingituna puudulikest teadmistest

postoperatiivsete piirangute, ootuste ja hoolduse kohta
Risk arengupeetusele tingituna kuulmise halvenemisest
Traumaoht tingituna pearinglusest, mis on tingitud vestibulaaraparaadi liigsest ärritusest

kuulmine: tingituna sensoorse komponendi, ülekande, koostöö häirumisest;

oksendamisest
Ebapiisav hingamisteede läbitavus tingituna hirmust/vastumeelsusest köha poolt põhjustatud valu

ees
Ebaefektiivne tervisekäitumine tingituna puudulikest teadmistest postoperatiivse hoolduse kohta

vähenenud söömisest, mida põhjustab valulik neelamine, anesteesia järelmõju
Tasakaalustamata toitumise

risk: vähem kui keha vajab, tingituna hirmust/vastumeelsusest neelata

keha vajadus
Tasakaalustamata toitumine: rohkem kui on keha vajadus
Tasakaalustamata toitumise

oht: rohkem kui on keha vajadus

ilminguid
(kuula kopse peale toitmist (räginad),
hingeldus,
kehatemperatuuri tõus,
leukogramm,
lima

esinemine hingamisteedes).

kehatemperatuuri tõus,
hematokriti tõus,
naha turgori langus, naha ja

limaskestade kuivus,
janu,
pulsisageduse tõus, vererõhu langus )
– märgi üles, palju patsient sööb, kaalu patsienti korra nädalas

häire